
Eile peale tööd käisime T-ga Glehni lossis Dirty Diana ja Trubetski ja flowers of romance kontserdil.
Kohale jõudes selgus, et tegemist on roheliste valimisüritusega mitte tipikate vastlapäevaga nagu olin eeldanud.
Ruum oli üsna tühjavõitu, laetuli põles ja siis räpane diana proovin meeleheitlikult atmosfääri luua.
Kui trubetski oma kambaga lavale tuli, siis soovitasin korraldajal laetule ära kustutada ja kontsert nägi rohkem kontserdi moodi välja.
Trubetki koos uue seltskonnaga laulis samu vanu vennaskonna laule ja nad mõjusid kohati oma räpaka olemisega õnnetutega ,kelle trubetki on värvand oma süldibändi.
Kahju hakkas neist. Miks näites Hardi Volmer mõjub soliidse ja usutavana laval olles, aga Trubetskit on piinlik vaadata.
Mulle meeldib vennaskonna looming ja paljud laulud võlusid eilegi, aga siuksed emotsioonid tekkisid.
Rohelised tunduvad olevat ainsad, kes pole end veel poliitikas räpaseks teind, aga samas nende sinisilmne tuulegeneraatori jutt ja aatomivihkamine tekitavad siukseid kaheldavaid tundeid.
Huvitav kas keegi on välja arvutand ja ratsionaalselt ära põhjendand, et kas päriselt ka kogu vajamineva elektri võiks saada tuule, päikse jne energiast?
Kui saaks, siis miks seda ei saada ja räägitakse tuumaenergiast?
Mul on mulje, et pool seda ökoenergia juttu on pärist Strandbergi ökofilosoofiast, millel ei ole kahjuks tegelikkusega mingit pistmist. Siiani on ökoteema olnud kahjuks siiski jõukate inimeste pärusmaa, kellel on piisavalt raha, et peale maksta.
Äki keegi lükkab mu kahtlused ümber ja räägib mulle põhjendatult ja ilma demagoogiata, et alternatiivenergiatega saab eduakalt ära majandada juba täna ja mitte 20 aasta pärast.