Noh, peale ligi 6 tunnist sõitu jõudsime Lauriga koju reisilt Tartust.
Kuna on tekkind siuke tunne, et aegajapt peaks Tartus ära käima, siis sai seegi aasta eeste võetud reis tartusse sügispäevade ajal. Et siis oleks nagu rohkem põhjust minna, kuigi ühelegi sügispäevade üritusele ei jõudnud.
Reedel peale interno salongi avamist kella 2000 paiku kimasime Lauriga Tartu poole. Kutsusime küll igast muid toredaid inimesi kaasa, aga nagu ikka ütlesid kõik ei ning me läksime Lauriga ülikoolilinna kahekesi.
Tartus pidime ööbima Evakaia juures, aga kuna Eva telefoni ei võtnud, siis maandusime Lauri venna Taavi juures, kes toitis meie kõhud head paremat täis, kui helistas ka Eva, kes oli oma kahe sõbrantsiga linnapeal.
Noh, kohtusimegi siis nendega Vanemuise parklas ja siirdusime püssikasse Ursula kontserdile, kuna aga kontsertist pool läbi oli ja neidudel ISIC kaarti polnud, siis siirdusime pubituurile. Alustasime Maailmast ja Zavodist, mis mõlemad täis olid.
Jalutasime veel pisut ja jõudsime kokkuleppele, et oleme savodis pisut ja siis lähme Eva juurde.
Ja läksimegi. Eva oli terve öö üleval ja kimas siis hommikul kell 0600 Riiga.
Meie aga magasime end välja, st et ärkasime paiku ja läksime süüa otsima.
Edasi mina läksin kirikusse hommikusele Jumalateenistusele ja Lauri läks ARKi oma uut autot registreerima. Lauri sai Tartus nimelt Golf 1 õnnelikuks omanikuks.
Edasi külastasin Triinukat, kes elab vist Tartu ühes lahedamas linnajaos - Karlovas.
Tal oli lahe kollane tuba ja ta armastab kaelkirjakuid, :)
Edasi viie paiku läks Triinukas maale ja Lauri vabanes ARKist ja me nautisime harjuamatult inimtühjas Zavodis klaasikest mahla.
peale kuut, sorisin oma telefoniraamatus ning kontakteerusin Liisalottega, kes koos paari kaaslasega suundusin Narva maanteele shokolaadikooki tegema ja meie koos nendega.
Õhtul kohtusin veel teise Triinuga, kes mulle üllatusena plaanib sõita järgmine kuu Saksa elama.
Hommikul sust enne 11 läksime Lauri uue Golfi vana omaniku juurde ja alustasime tagasisõitu Läbi Pärnu Tallinnasse.
Peab tunnistama, et ca 360km ei olnudki nii pikk ja vaevaline nagu ma kartsin.
Hoolimata pidevast sombust ja tibutamisest, mis meid terve Tartu reisi kestel saatis oli ümbrus siiski ilus ja oivaline.
kuna ma pole Tartus juba ammu käind, siis üllatas mind jällegi see Tartlaste olemus. Seal olid laias laastus rullnokad ja boheemlased. Boheemlased olidki siuksed rasvase juuste ja pooljuhuslike riietega tüübid.
Aga lahe oli Tartus, et kevadpäevadel ehk tagasi, kuniks veel jätkub tartus sõpru ja tuttavaid. :)
