heh, elu on seiklus, või kas siiski on...
Dostojevskilt on mul millegipärast meeles vaid üks mõte, kus ta mõtiskleb vaprate, rumalate ja armetute üle. "Vaprad saavad aru, et elu on halb nali nende kulul ja teevad sellele kiire lõpu,armetud saavad aru, et nende kulul tehakse nalja, aga ei võta midagi selle vastu ette ja rumalad ei saa arugi, et nende kulul tehakse nalja."
Ma ei ole suitsiidne, vaid lihtsalt pisut mitte õnnelik. :D
Vestlusest õega sain teada, et on privileeg töötada köetud kontoris. Neil istuvad kõik jopedes ja ei mõista, et mismoodi on külm. :D
Kas sul on olnud kunagi olnud tugev tunne, et sa peaksid nii või naamoodi käituma ja kui ei käitu, siis see närib sind seest?
Oled sa õppind seda tunnet kasutama ja aru saand selle tunde usaldusväärsusest?
Mingi Delfi uudise järgi pidi meestel mõndade asjade suhtes olema kuues meel. :D
posted by Risto at 3:48 p.m.
1 Comments:
Ehhh, siis on naistel kümnes meel :D
Eks need "meeltejutud" on alati olnud, aga see vaikne hääl südames on tegelikult mõistuse ja elukogemusega läbipõimunud intuitsioon, mis annab Sulle (südame omanikule) mõista, mida teha. Tark on seda kuulata ja järgida, sest nii rakendad edu oma vankri ette.
Post a Comment
<< Home