11.august, reede - inimestest ja nende võimatust eksistentsist

Heh,
aegajalt meenutan lapsepõlve dikolaulu, mis rääkis, et öö on lühike ja talvel jõuab magada. ma mõtlen sellele eriti siis kui ma olen tunnikese hiljem ärgand kui oli äratus ja jõuan enne lõunat tööle :S

Mõtisklen veel ammutuntud elutõdede üle, et inimesed leiavad aega vastavalt prioriteetidele. Ja kui keegi ütleb, et ei saa, mul on kiire, siis sa lihtsalt ei kuulu selle inimese prioriteetidesse ja proovi leppida sellega.

Teine kummaline asi, mille põhjust ma päris hästi ei mõista on inimeste rahutus ja püsimatus,(mitte et ma ise sellest vaba oleksin) mis ei luba neil leppida sellega, mis neil on ja sunnib neid pidevalt edasi jooksma ja otsima. See on ka seesama rahutus, mis ei luba laupäeva õhtul sind kodus olla ja sunnib sind möllama hommikutundideni.
huvitav millest see tuleb? Tartus vist ka asjad suurt paremad ei ole, või?


aga pildil on fragmente elust, ehk siis ühe maja sarikapidu :)