Ära minnes me kaome..

A.  imestas kord, et miks kõik nutavad, et ta ära läheb teisele maale elama.
Samas ta ei mõelnud, et kui me inimest ei näe, siis ta on praktilises mõttes meie jaoks surnud. Iga suhe vajab toitmist ja kastmist taasnägemistega ja kui me seda teha ei saa suurte vahemaade tõttu, siis see inimene hakkab meie mälestustes hääbuma ja see emotsionaalne lähedus nõrgeneb.
Ja ikka on kurb, kui lähedased inimesed jäävad kaugeks ja me näeme neid ühe harvem ja harvem. Neil tekib uus elu ja neil vahet ei ole, ning ka meie leiame uued lähedased. Ja asendamatuid inimesi ei ole olemas..