Melanhoolsest inimesimuutvast Tartust

Täna avastasin üle pika aja ühe laheda blogi. , mida peab keegi Maarja.
Tekkis küll huvi, kes ta on, aga ma ei suutnudki seda välja selgitada.
Igastahes on tegemist Raskolnikovliku tütarlapse päevaraamatuga, mis on sünge, aga väga hästi Kirjutatud.
Ta elab Tartus ja mulle meenus ühel sünnipäeval A märkus, et peale Tartus elamist on raske Tallinnasse tulla.
Kõigile see tõenäoliselt nii hullusti ei mõju, aga ma ise olen Tartu tõttu paljudest aktiivsetest sõpradest ilma jäänd, sellepärast see märkus nii hästi meelde jäigi.

Depressiooni ja masendusega on vist hulka rohkematel inimestel kokkupuuteid kui arvata võib. Elame juba sellises neetud kliimas, kuhu on sisse kirjutatud depressiivsus ja masendus, mida me proovime tõrjuda ja ei näita välja, aga mis siiski siemiselt sööb ja närib meid. Mis kaob päikesega ja tuleb tagasi pimedatel sompus talvepäevadel.