19.juuli - neljapäev - subjektiivne objektiivsus

Sattusin eile kellegi Mikk Tamme blogise, kes kirjutas koledatest inimestest ja pani pildid ka juurde.
Ma avastasin, et minu jaoks ei olnud need inimesed koledad, pigem fotograafiliselt huvitavad.
Hiljem vaatasin Rahva Raamatu uuel korrusel fotoraamatud "Rodina," kus olid väga ilusad pildid Venemaa igapäevaelust. Mina olin vaimustuses, et kui lahedad pildid, aga mu turvamehest sõber, kes muga kaasa oli, kommenteeris, et vaata kui kole ja hall on seal.
Avastasin ühe päeva jooksul kaks korda, et ma ei oska enam asjadele objektiivset hinnangut anda. Öelda, et see on ilus või see on kole.
Vähemalt piltide peal. Ma ei näe mitte pildi sisu vaid näen pilti kui taiest ja seda kas pilt on hea või mitte. Selektiivne nägemine.
Mäletan kunagi diskussiooni National geografiku(vist selle) pildi üle, kus oli napalmis piinlev tüdruk ja fotograaf selle asemel, et teda aidata pildistab teda.
Isiklikult olen kokku puutund muredega, kus minu jaoks on on pilt ilus, aga pildistatav näeb seal endale teada olevaid vigu nagu põselott, karvakesed, sangad vms.

Pilt siis taaskord mahajäetud vene allvelaevade remondibaasist,millest suurem osa pidavat asuma vee all.


Eile leidsin lõpuks ka enda ideaalidele vastava telefoni, mis toetab GPS ja on ka ilus - tadaa must E50.
Kahjuks ei müüda aint seda telefoni Eestis ja telefonimüüjad väidavad, et seda telefoni ei olegi olemas. :D