16.märts - reede - Pärnu vanast hingusest

Eile käisin Pärnus.
Praegu on loodus staadiumis, et kui kalendrisse ei vaataks, siis võiks arvata, et on hilissügis.
Jalutasin pisut ringi Pärnu vana haigla hoovipeal ja ühest aknast sisse kiigates nägin paljast naist.
Aga mitte sellest ma ei tahtnud rääkida, piinlik oli.

Pärnu jätab just sellisel aastaajal trööstitu mulje. Millegipärast tundub, et Pärnu hiilgeaeg oli viimati kuskil 60ndatel keset õitsvat kommunismi ja ta on linnana sellesse aega justkui seisma jäänd.
Tõenäliselt vaidlevad paljud Pärnu fännid sellele vastu ja ütlevad, et Pärnu on uusehitistest pungil, aga olemuselt ma vaidleks vastu. Eriti kui liikuda välja Pärnu südamest ja minna pisut keskusest väljapoole. :)
Pärnu jõeäärne on hästi vahva ala. Seal, kus on segi vanad puitagulid ja nõukaaegsed tööstushooned. Seal, kus aeg on seisatand.
Või pikad tänavad ja peaaegu muutumatuna püsinud planeeringud ja majad.
Pärnust on nii Tsaariaegset agulit (vt jõeäärne ala), eestiaegset rannarajooni, stalinitlikku linnakeskkonda(vt Endla ümbrus) ja modernistlikku linnaplaneeringut Kuldne Kodu, Mai rajoon.
Praegu ehitatakse ka pärnusse palju, aga vana olemus on tal veel alles, kui peatuda korraks ja tunnetada. :)