metafüüsilisest arhitektuurist

Eile käisin poes ja soetasin üle pika aja taaskrod 2 raamatut. Üks oli Künnapu teos templitest ning pühakodadest ja teine oli Eesti parimad Interjöörid 2004. Viimase soetasin kuna see oli odav ja esimese kuna ma projekteerin jätkuvalt kirikut.
Paljud kiruvad ja naeravad Künnapud, aga ta on mu silmis Eestis väheseid konseptuaalseid arhitekte, kellel on projekteerimise taga ka muud väärtused peale kompa ja pragmaatilisuse.
Oma nooruses rääkis ta metafüüsilisest arhitektuurist, mida on tunda paremate postmodernistlike arhitektide loomingus(vt ka Arne Maasiku fotosid Aldo Rosssi majadest) ja nüüd räägib ta mandaladest ning jõust taeva ja maa vahel.
Ma lugesin kunagi ta raamatut "Üle punase jõe," mis oli ka väga hea ja mis vaimustas oma ideedega tunnetusega arhitektuurist. See raamat aitas mõista ka postmodernismi ideaale ja püüdeid.
Muidugi paljud näitavad näpuga ja kiruvad Viru keskust, millest on ometigi masside lemmik saanud ja kus on ju tore avar käia.