Friday, November 16, 2012

Ära minnes me kaome..



A.  imestas kord, et miks kõik nutavad, et ta ära läheb teisele maale elama.
Samas ta ei mõelnud, et kui me inimest ei näe, siis ta on praktilises mõttes meie jaoks surnud. Iga suhe vajab toitmist ja kastmist taasnägemistega ja kui me seda teha ei saa suurte vahemaade tõttu, siis see inimene hakkab meie mälestustes hääbuma ja see emotsionaalne lähedus nõrgeneb.
Ja ikka on kurb, kui lähedased inimesed jäävad kaugeks ja me näeme neid ühe harvem ja harvem. Neil tekib uus elu ja neil vahet ei ole, ning ka meie leiame uued lähedased. Ja asendamatuid inimesi ei ole olemas..

Ride..





Huh. mu autootsingud kestavad juba terve igaviku ja vana auto on siiani tubli olnud, kuigi aegajalt tagalaagrid teevad hirmutavaid helisid ikka. :O
Samas hirmutav on, et ma pole suutnud ka lõplikult otsustada, et mida ma tahan ja veendumust. Kui viimane kord tuli mu otsitav auto müüki, siis lõin taaskord kahtlema ja üks soomlane ostis selle järgmine päev ära, enne kui ma jõudsin seda vaatamagi minna. :S

10 aastat kadund




Täna tööle tulles mõtlesin keskkooliaegsetele aegadele ja sõpradele, kellega tollal sai lävitud ning tundsin, et viimased 10 aastat on kuhugi kadunud.
Hakkan nüüd varsti 30 saama ja see läinud 10 aastat oli teoreetiliselt nagu elu magusaim dekaad, kuigi alati tahaks uskuda, et parem osa on veel ees. Aga siiski. Siuhti tunne on, et ongi läinud.
Sinna mahtus küll ülikool ja erasmus ja mitmed toredad reisid ja esimene töökoht ja auto ning mitmed veetlevad suhted.
Aga ikkagist 10 aastat. Aegajalt on tunne, et ma magasin mingi perioodi maha või olen kuskil ära olnud. Ja sõbrad on kuhugi kadunud... või kadusin mina järjekordsesse suhtesse. Ja siis on mälus mingid hetked kuldsest ja ilusast ajastust. :) Samas ei tohiks ju seda mõelda nii noorelt veel. :)

Nirvana - Where did you sleep last night - Unplugged in new york



----------------------------------------------------------- --------------------------------------------------------------
ajaveeb 2007